IFI7207.DT Digitaalne õppevara 2024

  Neljandaks ülesandeks oli salvestada õppevideo oma rühmatöö projekti jaoks. Enne kui hakkasin seda videot tegema, viisin läbi oma kooli õpetjate vahel küsimustiku, kus oli kaks küsimust. Kokku vastas 25 õpetajat. Esimeseks sain teada vastuse küsimusele: “Kas te olete oma töös tehisintellekti kasutanud?”. 6 nendest on kuulnud tehisnävivõrgutest, aga ei kasutanud. Paljud on juba kunagi kasutanud ja kõige väiksem osa õpetatatest kasutab pidevalt. Meie projekti teema on “Tehisintellekt opetaja abilisena”. Küsimustikust selgub, et oleks hea kui õpetajad esimesena sai teada mis on üldse viip ja kuidas selle viiba edukalt koostada. Tuli peale idee luua salvestus teemaga “ Tehisintellekt ja -närvivõrgud. Mis on viip ja 10 olulist punkti selle tõhusa koostamisel. ” Video loomiseks kasutasain videolõiked, ekraanisalvestust ja PowerPoint-i interaktiivne presentatsiooni, kasutades “Morph” üleminek. Videotöötluseks kasutasin CapCut rakenduse. See on väga lihtne kasutamiseks ja on tasut

    Kvaliteetsete avatud haridusressursside (OER) leidmine muutub üha keerulisemaks, kuna avaldatud ressursside arv kasvab. Kvaliteetsete ressursside valimine on aga oluline, et tagada veebikursuse kvaliteet. Käesolevas töös pakume välja hindamismõõdikud, mille abil saab hinnata avalike vabade õppevahendite kvaliteeti. Avatud haridusressursid (OER) on tasuta ja avatud litsentsiga õppematerjalid, mida kasutatakse laialdaselt õppimiseks. OERide kvaliteedi hindamine on muutunud oluliseks, et toetada õppijaid ja õpetajaid kvaliteetsete OERide leidmisel ning võimaldada veebipõhistel õpihoidlatel oma OERide parandamist. Käesolevas töös koostame hindamismeetreid, millega hinnatakse OERi kvaliteeti OERi koostamise vahendites. Hindamistulemused näitavad, et mõõdikud käsitlevad asjakohaseid kvaliteediaspekte ja neid saab kasutada OERi üldise kvaliteedi määramiseks.     Käesolevas töös pakutakse välja OERide kvaliteedi hindamise mõõdikud, et aidata õppijatel ja õpetajatel leida kvaliteetseid OERe

  Teise ülesande eesmärk oli teha katsetusi H5P mallidega ning luua nendest üks tervik. Selles töös ma olen kasutanud 3 malli. Ajaskaala. Siin ma leidsin infot Tehisintellekti arengu ajaloost alates 1950. aastatest kuni tänapäevani.              Ülesanne koosneb erinevatest märkimisväärsetest sündmustest ja faktidest mis on toimunud sellel ajavahemikul ja nende teadmine avardab õpilaste silmaringi. Kuna H5P platvormi kasutasin esimest korda, tuli antud ülesande edukaks täitmiseks   kasutada "katse ja eksitus" meetodit. Viktoriin. Valisin selle malli, sest see sisaldab kaheksa erinevat tüüpi küsimust. Huvitav oli välja selgitada, kuidas igaüks neist töötab. Küsimustes kasutatav teave on suures osas sama, mis oli eelmises ülesandes. See võimaldab tugevdada eelmises ülesandes omandatud teadmisi ning paneb proovile õpilase mälu ja tähelepanuvõime. Mälumäng. See oli üks lihtsamatest ülesandedest. Leidsin kõige populaarsemad AI logod ja kasutasin neid ülesande lahendamiseks. Antud

Sülearvutid, nutitelefonid või tahvelarvutid - need seadmed muutuvad üha kättesaadavamaks ja taskukohasemaks. Digitaalne sfäär tungib järk-järgult üha laiemalt meie tegevustesse. Üha rohkem igapäevaseid tegevusi laieneb ja muutub ning tehnoloogia areng kiireneb. Isiklik ja sotsiaalne infotehnoloogia on muutumas tõeliselt kõikjal ja  k õ ikjalviibivaks . Üha suurenev juurdepääs digitaalse infosisu loomise vahenditele ja teenustele võimaldab õpilastel ja õpetajatel muuta, remixida ja taaskasutada paljusid olemasolevaid artefakte või luua uusi artefakte ja koondada neid erinevatesse sisukollektsioonidesse. Selle tulemusena näib, et vajame väga erinevaid raamistikke ja metafoore. See viib selleni, et üha enam inimesi on võimelised pääsema ligi teabele, seda tõlgendama ja töötlema ning looma omaenda infoartikleid. See suundumus mõjutab kõiki eluvaldkondi, eriti haridust. On muutumas normiks, et me kõik saame juurdepääsu, tõlgendada ja töödelda teabe artefakte liikvel olles, muutes n